| Sa’ik | solear | Ksa’ ri kinaq’ | Hay que solear el frijol. |
| Sa’j, tanoq | Ven | Sa’j waral xincha’ chech | Le dije que se viniera para acá. |
| Sa’q | Campanola (planta medicinal) | Ri sa’q kuya’ waram | La campanola da sueño. |
| Sa’y | Pescadillo | Ri sa’y ruk’ saqmo’l utz che ri tzantzaq’or | El pescadillo con huevo es alimento para el cerebro. |
| Saynik | Columpiar | Ri alitomab’ ke’etz’an ruk’ ri saynik | Las muchachas juegan con el columpio. |
| Sachib’al mak | Perdón | Ri sachib’al mak rajwaxik chi qaxo’l | El perdón es necesario entre nosotros. |
| Sachik | Olvidar, perder | Xinesach pa ri tinamit | Fui a perderme a la ciudad. |
| Sachinaq | Perdido | Ri ch’a’n sachinaq pa taq ab’ix | El pollito está perdido entre la milpa. |
| Sachinaq | Desorientado | Sachinaq ri nuk’ajol | Mi hijo está desorientado. |
| Sachinaq uk’u’x | Perplejo | Are chi’ xuya’ ub’ixik chi we, sachinaq uk’u’x | Cuando me dijo me dio perplejo. |
| Sak’ | Saltamonte, langosta | Ri sak’ xekitij ri tiko’n | Los saltamontes se comieron la siembra. |
| Sak’aj | Madrugador | sak’aj ri nutat, chech b’enam pa chak | Mi papá madruga para ir al trabajo. |
| Sak’ajil | Madrugar | Rajawaxik sak’ajil chech ub’anik rutzil ri nim b’e | Hay que madrugar para arreglar la carretera. |
| Sak’alik | Hábil, persona activa | Sak’al ri Pal che we chak | Gaspar es hábil para este trabajo. |
| Sakapulteko | Idioma Maya | Xu wi pa le uq’ab’ tinamit Tujal, katzijob’ex wi ri ch’ab’al Sakapulteko | Únicamente en el municipio de Sacapulas se habla el Idioma Sakapulteko. |
| Sal, salot | Caspa, enfermedad de la piel | K’o sal pa ujolom ri chuchu’ | La señora tiene caspa. |
| Salk’am, poch’ | Rajadura en la palma de la mano | Ri chun xuya salk’am pa ri nuq’ab’ | La cal me rajó la palma de la mano. |
| Salot | Residuo de maíz | Sib’alaj salot xel chech ri ixim | Salió muchos residuos del maíz. |
| Salpi’ch | Manchas en la piel | K’o sib’alaj salpi’ch chech ri nuq’ab’ | Tengo manchas en mi brazo. |
| Salwa’t | Afrecho | Che le salwa’t kb’an kaxla’n wa wa | Con el afrecho se hace pan. |
| Same’t | Semitas | Ri same’t kb’an che le salwa’t | Las semitas son hechas de afrecho. |
| Sanalik | Desnudo | Sanal le ak’al | El niño está desnudo. |
| Sanik | Hormiga | Ri sanik ke’el loq pa q’alaj | Las hormigas salen para el invierno. |
| Sanik che’ | Árbol de hormigo | Che le sanik che’ kb’an wi ri q’ojom | De árbol de hormigo se hace la marimba. |
| Sanasik | Muy gordo | Ri a Te’k jun sanasik achi | Diego es un hombre muy gordo. |
| Sanyeb’ | Arena del río | Ri sanyeb’ kkoj che ri yakb’al ja | La arena del río se usa para las construcciones de casas. |
| Sapa’t, xajab’ | Zapato | Q’eq’ kisapa’t kikojom b’ik | Llevaban puestos zapatos negros. |
| Saq | Blanco | Saq uwi’ ri numam | Mi abuelo tiene el cabello blanco. |
| Saq kar | Pescado blanco | ¿La atijom ri saq kar? | ¿Haz comido el pescado blanco? |
| Saq k’a ja’ | Salcajá | Pa Saq k’a ja’ kb’an wi ri uq | En Salcajá se fabrican los cortes. |
| Saq kab’ ja’ | San Andrés Sajcabajá | Ri Saq kab’ ja’, uq’ab’ tinamit rech K’iche’ | San Andrés Sajcabaja es municipio del departamento de El Quiché. |
| Saq kinaq’ | Frijol blanco | K’o saq kinaq’ nutikom | He sembrado frijol de color blanco. |
| Saq tz’ib’ab’al | Tiza, yeso | Ri ajtij kukoj ri saq tz’ib’ab’al | La maestra hace uso del yeso. |
| Saq’ij | Verano | Pa saq’ij sib’alaj k’ajulew | En verano hay mucho polvo. |
| Saq’or | Perezoso | Saq’or che ri uchak ri achi | El hombre es perezoso para el trabajo. |
| Saq’oril | Pereza | Kuya saq’oril chi wech le tz’ib’anik | Me da pereza escribir. |
| Saq’os | Planta silvestre, sauce | Ri saq’os tajin kkamik | El sauce se está exterminando. |
| Saq’ul | Plátano | Ri saq’ul k’amom loq pa taq’aj q’ayinaq chik | El plátano que trajeron de la costa está podrido. |
| Saqarik | Buenos días (Saludo) | Saqarik iwonojel | Buenos días a todos. |
| Saqb’ach | Granizo | Junab’ir xqaj saqb’ach | Hace un año cayó granizo. |
| Saqb’in | Comadreja | Ri saqb’in xuk’otij ri ija’ | La comadreja escarbó la semilla. |
| Saqil | Claridad | Petinaq ri saqil | Ya está aclarando el día. |
| Saqk’im, uwasaq | Especie de hongo | Jelik katijow ri saqk’im | La especie de hongo llamado saqk’im es exquisito. |
| Saqko’r | Codorniz | Je’lik uti’jolal ri saqko’r | La carne de la codorniz es agradable. |
| Saqkowin, tzarqamaq, tzarajmaq | Piedra Poma | Ri saqkowin kraqitaj pa taq ri nima’ | La piedra poma se consiguen en los ríos. |
| Saqli’l | Tibio | Are kuwaj ri saqli’l ja’ | Yo quiero agua tibia. |
| Saqmaqmoj | Gris | Saqmaqmoj rij le kej | El caballo es de color gris. |
| Saqmo’l | Huevo | Utz we kutij saqmo’l ri ak’alab’ | Es bueno que el niño se alimente con huevos. |
| Saqpa’l, saqpe’r | Pálido | Saqpa’l uwach ri ali | La señorita tiene la cara muy pálida. |
| Saqpo’r ixim | Maíz blanco salpor | Xintik saqpo’r ixim che we junab’ | Sembré maíz salpor, en este año. |
| Saqpom | Incienso | Ri saqpom kk’ayix pa k’ayb’al | En el mercado se vende incienso. |
| Saqpor | Tela blanca antiguo | Saqpor kkay ri kipo’t ri nan | Es de tela blanca el guipil antiguo de las señoras. |
| Saqarib’al | Amaneciendo | Are chi’ ksaqarik kujwa’lajik | Cuando amanece nos levantaremos. |
| Saqsoj | Medio blanco | Saqsoj ukayib’al ri ja | La casa es de color medio blanco. |
| Saqte’toj | Transparente | Saqte’toj ri wuj | El papel es transparente. |
| Saqtew | Nieve | Ri saqtew xuk’at ri tiko’n | La nieve quemó la siembra. |
| Saqtikow, k’atanal | Sudor de fiebre | Kpe saqtikow che le ak’al rumal le q’aq’ | El niño Tiene sudor de fiebre por la calentura. |
| Saqtub’, aq tub’i’l | Pálido | E saqtub’ ri winaq ajch’aqap ja’ | Los extranjeros son pálidos. |
| Saq tz’i’ | Perro blanco | Xkam ri saqtz’i’ | Ha muerto el perro blanco. |
| Saq tz’u’mal | Tez blanca | Saq utz’umal ri ne’ | El bebé es de tezl blanca. |
| Saquk’ | Piojo | Ri saquk’ kuya’ ri yab’il | Los piojos transmiten enfermedades. |
| Saqwach | Papa | Ri saqwach utz che qawa | La papa es un alimento nutritivo. |
| Saq wi’ | Cabello blanco, canoso | Saq uwi’ ri tata’ | El señor es canoso. |
| Sayalik | Liviano | Sayal ri tem | Las vigas son livianas. |
| Sepelib’al | Petate | Chaqib’isaj ri sepalib’al chi uchi’ ri q’aq’ | Acerca el petate a la orilla del fuego. |
| Sepe’ik | Sentarse sobre los pies (mujeres) | Are’ chi Kekemam ri alitomab’ kesepe’ik | Cuando tejen las muchachas se sientan sobre los pies. |
| Sepk’ija’al (Neol) | América | Ri nim qulewal ub’i’ Sepk’ija’al | Sepk’ija’al se dice en K’iche’ América. |
| Sepk’ipul | Oceanía | K’o na jun chik ub’i’ Sepk’ipul | Hay otro que se llama Oceanía. |
| Sepk’iq’eq’ | África | Le jun chik jusepal ulew ub’i’ sepk’iq’eq’ | El otro continente se llama África. |
| Sepk’isaq | Asia | Sepk’isaq ub’i ri jusepal ulew ajchaq’ab’ ja’ | Asia es el nombre del continente del otro lado del mar. |
| Seseb’ | Hígado | K’ax ri useseb’ ri wikan | A mi tío le duele el hígado. |
| Setesik | Redondo | Setesik ri ujolom ri ala | El muchacho tiene la cabeza redonda. |
| Setom, ramom | Cortado | Setom ri uwi’ ri ab’ix | Las puntas de la milpa están cortadas. |
| Si’janik | Florecer | Kasi’jan ri tura’s | El durazno está floreciendo. |
| Si’ | Leña | Xk’is ri nusi’ | Se terminó mi leña. |
| Si’s, Las | Francisco | Naj xb’e wi ri a Si’s | Francisco fue muy lejos. |
| Sib’ | Humo | Sib’alaj sib’ kel che ri ch’ich’ | Sale mucho humo del bus. |
| Sib’arinaq | Ahumado | Je’lik ktijowik ri sib’arinaq ti’j | La carne ahumada es exquisito. |
| Sib’alaj | Mucho | Sib’alaj utz kinwil ri nuchak | Me gusta mucho mi trabajo. |
| Sik’ | Cigarro | ¿La utz kana’ utub’axik ri sik’? | ¿Te gusta fumar cigarro? |
| Sik’aj | Apazote | Ri sik’aj kkoj che ukunel ri kinaq’ | El apazote es condimento de frijol. |
| Sik’b’al | Instrumento para recoger o llamar | Chtzakuj ri sik’b’al mes | Busca el instrumento para recogerlo la basura. |
| Sik’ik | Recoger | Chisik’a’ ri ixim | Recojan el maíz. |
| Sik’il jab’ | Pájaros masacuanes | Tajin keb’ixan ri sik’il jab’ | Los pájaros masacuanes están cantando. |
| Sik’in wuj | Lector | Ri nuchuch ajsk’in wuj | Mi madre es lectora. |
| Sik’inel | Llamador | Ri sik’inel are ri a Si’s | El llamador es Francisco. |
| Sik’inik | Llamar | Jasik’ij chech utijik uwa | Anda a llamarlo para que venga a comer. |
| Sik’italik | Invitado | Ri a Lu’ xsik’ital che le tzijonik | Invitaron a Pedro para la plática. |
| Sika’ | Francisca | Ri Sika’ xk’uli’ wuqub’ixir | Francisca se casó hace ocho días. |
| Sikil, Sakil | Pepita de ayote | Ri sikil ktijow ruk’ ik | La pepita de ayote se come con chile. |
| Sikirik | Dormir una parte del cuerpo | Xsikir le waqan | Se durmieron mis pies. |
| Silob’axik | Mover | Man kisilob’isaj taj ri tem | No muevan la silla. |
| Sin | Bambú | Ri sin kk’iy pa taq’aj | El bambú solo crece en la costa. |
| Sina’j | Escorpión | Ri sina’j kukamisaj winaq | El escorpión es capaz de matar a una persona. |
| Sip | Garrapata | Nojinaq rij ri wakax che sip | La vaca tiene muchas garrapatas. |
| Sipakapense | Idioma maya | Sipakapense ub’i’ le tzij kkikoj ri winaq jela’ pa Sipakapa | En Sipacapa se habla el Idioma Maya Sipakapense. |
| Sipanik | Obsequio | , regalo Ri sipanik xya chi rech utz xqaj chi uwach | El regalo que le dieron le cayó bien. |
| Sipb’al | Lugar donde se hace o se regala | We sipanik xink’am loq pa ri sipab’al | Este regalo lo traje en donde se hace. |
| Sipoj | Postema, hinchazón (absceso) | Ri sipoj xpo’q’ik | Se reventó la postema. |
| Sipojem | Hinchazón, inflamación | Ri sipojem k’o chech ri raqan utz chik | La hinchazón de la pierna ya mejoró. |
| Sipojinaq | Hinchado | Sipojinaq ri nupam | Tengo hinchado el estómago. |
| Siqik | Oler | Kinsiq ri k’atinaq wa | Estoy oliendo el tamal quemado. |
| Sis | Pizote | Chu ri sis | El pizote apesta. |
| Sita’l, q’atzta’l, q’atztuj | Avispa | Xinut’is ri sita’l | La avispa me picó. |
| Siwan | Barranco | E k’o chipok pa ri siwan | En el barranco hay pájaros. |
| So’r, tak (Tek) | Sordo | So’r le ral ri ali Po’x | El hijo de Sebastiana es sordo. |
| Sok | Nido | Uya’om kanoq jun ral pa usok ri joj | El cuervo dejó un pichón en su nido. |
| Sokaj | Ropa de cama | Chch’aja’ ri sokaj | Laven la ropa de la cama. |
| Sokaxik | Afeitar | Tajin kinsokaj wib’ | Me estoy rasurando. |
| Sokb’al | Cortador | Xink’ayij ri nusokb’al | Vendí mi cortador. |
| Soktajik | Herir | Xinsok wib’ are chi tajin kinsokaj ri wismachi’ | Me herí cuando me estaba rasurando. |
| Solb’al tzij | Diccionario | Le tzij man kach’ob’ taj chtzukuj chi upam ri solb’al tzij | Las palabras que no entiendes búscalas en el diccionario. |
| Solik | Desenrollar | Xinkowin che usolik | Logré desenrollarlo. |
| Solixik | Visitar, revisar | Xinsolij iwir | Lo visité ayer. |
| Solonik | Confesar, desenrollar | Utz kasol awib’ | Es bueno confesarse. |
| Solsob’inaq | Desenrollado | Solsob’inaq ri kolob’ | El lazo está desenrollado. |
| Soposik | Voluminoso | Soposik le reqa’n | Su carga es muy voluminosa. |
| Sorosik | Grueso | Sorosik ub’anom ri uwi’ le che’ | Está muy gruesa la punta del palo. |
| Sotolik | Enrollado | Usotolem uje’ le aq | El cerdo tiene la cola enrollada. |
| Sotosa’ | Mover la cola (animal) | Kusotosa’ ri uje’ che le amalo ri tz’i’ | El perro mueve la cola para espantar las moscas. |
| Sotz’ | Murciélago | Ri sotz’ kutij ukik’el ri awaj chaq’ab’ | El murciélago por la noche chupa la sangre del animal. |
| Sq’inom, q’inom, b’iyom | Adinerado, rico | Q’inom achi ri tata’ Te’k | Diego es un señor adinerado. |
| Su che, jas che | Por qué | ¿Su che man k’o ta awalk’u’al? | ¿Porqué no tienes hijos? |
| Su, jas | Qué | ¿Su xab’ij chi wech? | ¿Qué fue lo que me dijiste? |
| Su’ | Chirimía | Ri su’ xaq xwi’ pa taq nimaq’ij kkoj wi | La chirimía ya solo se usa para las fiestas. |
| Su’n | Girasol | Waral man kak’iy taj ri su’n | Aquí no se desarrolla el girasol. |
| Su’nel | Persona que limpia | Su’nel pa ri rachoch ri umam, Kwal | Pascuala es la encargada de la limpieza en la casa de su abuelo. |
| Su’nik | Limpiar | Ri alab’omab’ kkisu’ ri tyox ja | Los muchachos están limpiando la iglesia. |
| Sut | coronilla | Ri ak’al k’o keb’ usut | El niño tiene dos coronillas. |
| Su’t | Servilleta | Pa ri su’t pisom wi ri lej | Las tortillas están envueltas en la servilleta. |
| Su’y | Apellido Maya | Ri Max Su’y naj kel wi | Tomás Suy viene de muy lejos. |
| Sub’ | Tamalito | Ri sub’ rech uxaq ab’ix je’lik ktijowik | Los tamalitos envueltos en hoja de milpa son sabrosos. |
| Sub’al | Limpiador | Kaloq’ loq jun qasub’al pa k’ayib’al | En en mercado compras un limpiador para nosotros. |
| Sub’unel, jalb’al | Espanto | Man kinxe’j ta wib’ che ri sub’anel | No le temo a los espantos. |
| Suk’ub’axik | Componer, enderezar, arreglar | Jo’ chech usuk’b’axik ri ronojel man utz ta k’olik | Vamos a componer todo lo que no está bien. |
| Sunal ij, uche’al ij | Columna vertebral | Xinq’ij ri usunal wuj | Me quebré la columna vertebral. |
| Suq | Pantano | Utz kkina’ ri wakax kek’oji’ pa ri suq | A las vacas les gustan estar en el pantano. |
| Surunik | Descubierto | Ronojel ri xkib’ano surun loq | Todo lo que hicieron está descubierto. |
| Sutaq, jastaq, pasuch | Elementos, cosas | ¿Sutaq le kqam b’ik pa b’inem? | ¿Qué cosas nos vamos a llevar a la caminata? |
| Sutinik | Dar vueltas | Ri ali xaq ksutinik, man kukoch’ taj kok loq | La patoja solo da vueltas y no se anima a entrar. |
| Sutixik | Rodear | Are taq xujb’e pa uwi’ ri cho xeqasutij ri tinamit | Cuando fuimos sobre el lago tuvimos que dar vueltas al pueblo. |
| Sutk’um | Remolino, viento | Ri sutk’um xuk’am b’i ronojel ri patz’an | El remolino se llevó toda la caña de milpa. |
| Sutz’ | Nube | Ri sutz’ kujuto’ che ri uq’aq’al q’ij | La nube nos protege del calor del sol. |
| Sutz’ kumatz | Culebrin | Ri jab’ kuk’an loq ri sutz’ kumatz | La lluvia trae el culebrín. |
| Sya, me’s | Gato | Ri sya ketz’an ruk’ le tz’ib’ab’al | El gato juega con el lapicero. |